Pea ees tundmatusse: avasin oma e-poe!

See on üks põnev lugu. Las ma räägin teile.

Eelmisel aastal oli mul koos elukaaslasega õnn soetada esimene päris oma kodu. Läks paar kuud mööda ning valmis meie magamistuba, mille tumehalli laudisseina kaunistas kolm kunstiteost. Esimene neist pärines Kukupesast: väiksest Eesti ettevõttest, mida veab andekas Mirjam. Tegu on personaliseeritud postriga, millel on üks fragment Beethoveni kirjast oma armastatule ning meie nimed ja meie kuupäev. Teised kaks teost on mustvalged fotod. 


Esimene neist kujutab vihmapiisku. Tegin selle pildi paar aastat tagasi ühel vihmasel suvepäeval oma esimese üürikodu elutoa aknal istudes. Taustaks, muideks, on sellel fotol Narvamäelt laiuv vaade Tartu raekoja suunas. Värvilisena polnud see pilt midagi niivõrd erilist, kuid pärast arvutis nokitsemist ja mustvalge kuue saamist ärkas see foto päriselt ellu. Teadsin juba siis, et kunagi ripub see pilt minu kodu seinal. Oleks ainult kodu, kuhu seda riputada…

Teisel pildil on samuti oma lugu. Oli aasta 2016 ning olin kuu aega fotograafina tegutsenud. Sain kutse pildistada üht tõeliselt ägedat tüdrukuteõhtut, mis sisaldas endas süstamatka, retke rabas orienteerudes ning hommikuni lõkke ääres istumist. Õnneks tuli mul rabas olles meelde üks tõde, mida endale tihemini kordama peaks: ära vaata ainult enda ümber ringi, vaid pööra vahel silmad ka taeva poole. Seal nad siis olid: pikad ja sihvakad männid tuules kiikumas. Värvilisena – üpris tavalised, mustvalgena – müstiliselt suurepärased. Kui valisin pilti, mis sobiks minu seinale kolmandaks, polnud kahtlustki, et Meenikunno on neile kahele täiuslik kaaslane.

Kui jagasin pilte oma valminud magamistoas oma blogis, siis ei kippunud küsimustele enam otsa tulevat. "Kust need fotod pärit on?", "Kes need pildid tegi?", "Kust selliseid fotosid osta saab?". Vastasin, et fotod pärinevad minu isiklikust kollektsioonist, on minu tehtud ja osta ei ole neid võimalik. Ühel hetkel tabasin end mõtlemast: miks pean ma kõigile sama juttu korrutama? Kui huvi selliste fotode vastu on ilmselgelt olemas, ehk võiks ma neid siis ju huvilistele ka müüa? Mida saab mul selle vastu olla, et minu looming kellegi kodu, kontorit või muud ruumi oma iluga kaunistaks.

Mõte e-poest hakkas mind sellest ajast saati kummitama. Loomulikult olid mul omad hirmud: aga mis siis saab, kui… Lisaks on ju e-poe loomine kallis teenus, mille sisse pean ostma. Kus ma fotod prindin? Kuidas ma saan kindel olla, et need fotod trükitakse just õigele, sobilikule paberile, parima kvaliteediga ja õiges toonid? Kuidas lahendada transport? Milliseid tooteid mu kliendid vajaksid? Kuidas tooted hinnastada? Lisaks sada muud väikest küsimust, mis kõik tundusid olema suured takistused.

Aasta lõpus osalesin ma ühel tööalasel seminaril, mis sütitas minus midagi. Mida mul kaotada on? Kui ma ei proovi, ei saa ma ju kunagi teada. 2017. aasta lõpuks olin ma teeninud väikest kasumit, mille otsustasin mitte endale töötasuks välja maksta, vaid reinvesteerida. Isegi, kui kõik ebaõnnestub, saan ma vajalikud tarvikud maha müüa, oma mõnisada eurot kahjumit alla neelata ja vanamoodi edasi minna. Kui aga fototrükkide äri käima läheb, siis võin ju vaikselt sellega fotosessioonide tegemise ja ürituste pildistamise kõrvalt tegeleda. 

Ainult trükkide jaoks kalli fotoprinteri ja muu vajaliku ostmine ei tundunud siiski mõistlik. Seda kinnitasid ka arvutused: printimisteenuse sisse ostmine tuleks soodsam, aga ma ei saa olla kindel kvaliteedis ning ajakulu seoses administreerimise ja trükkide sisse tellimisega on märkimisväärne. Lisaks vajaksin ma päris palju ruumi, kus kõiki tooteid kõigis suurustes hoiustada. 

Asi oli hapu. Kas e-poodi siis ei tulegi?

Siis läks mul peas lambike põlema. Miks piirduda ainult suurte fototrükkide e-poes müümisega? Minu kliendid küsivad minult tihti, kus nad digitaalsed fotod paberile printida saaksid, et neid albumisse panna või muul moel reaalselt presenteerida. Tavaliselt ei ole ma osanud kedagi eriti soovitada, kuna masstootmise fotolaboritest olen ma saanud väga kõikuva kvaliteediga tooteid. Arvutis on pilt ilus, paberil on aga valgus, värvid ja kontrast paigast ära. Miks ei võiks ma ise oma klientidele fotod paberile panna, et olla ise kindel lõpptulemuse kvaliteedis ning teha kliendi jaoks asi palju lihtsamaks?

Väga lihtne: ühendasin kaks äriideed ning kõik loksus minu peas paika. Niimoodi võiks ju seda asja täitsa proovida. 

Detsembri lõpus panin oma teenitud kasumi hakkama, jaanuaris soetasin veel üht-teist alates fotopaberitest kuni transportimiseks vajalike kartongtorudeni, nokitsesin poe kallal, tegin tootefotosid, sättisin üles oma fotograafiale keskenduva Instagrami konto ning pühendasin üldiselt lõputuid tunde vaba aega ja uneaega, et asi käima tõmmata.

Nüüd on ta valmis. :) Leiad poe siitsamast kodulehelt ülamenüült valikust POOD. Või kliki lihtsalt SIIA.  

Seega ootan alates tänasest teid oma fotosessiooni järel paberfotosid tellima (lähemalt vaata SIIT) ning oma e-poodi külastama, et osta üks kaunis teos kunsti oma seina kaunistama. Vajaliku tellimisinfo leiate poest valiku alt Policies nii inglise- kui ka eesti keeles. Maksta saate kas otse läbi ostukorvi PayPali kaudu või arve alusel internetipanga kaudu. Ostud toimetab kohale Smartpost.

Kuna minu eesmärk on maksimaalne kliendi rahulolu, siis ootan teie tagasisidet, mida võiks teha teisiti/paremini. 

Tere tulemast!


CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar