S soovis, et teeksin temast kõhupilte juba kuu aega tagasi. Rääkisime läbi ühtpidi ja teistpidi, aga ühist aega leida ei õnnestunud. Küll ei olnud aega mul Tartust Tallinna sõita ning Ida-Virumaale – oleme mõlemad lähedalt seotud ühe külakesega selles maakonnas – sattusime ka alati erinevatel nädalavahetustel. Olin juba lootuse kaotanud, et võiksime ühise aja leida.
Siis aga juhtus nii, et pidin oma põhitööga seoses kaks päeva järjest veetma Tallinnas. Teisel päeval oli mul kavas ennelõunane ja pärastlõunane koosolek, seega hommik jäi vabaks. Super, teeme pildid ära!
Öösel sadas aga muudkui lund. Hommik tervitas paksu lumesajuga, keeruliste teeolude ja mõningase tuulega. Istusin S-i auto peale, hakkasime Männiku poole sõitma ja ikka muudkui sadas. Natuke puges hirm naha vahele… Kohe, kui olime Pääsküla rabani jõudnud, oli lumesadu läinud. Puud ja maa olid kaetud paksu valge vatiga, tuult polnud grammigi ja kõik oli lihtsalt täiuslik.
Tundub, et see sessioon oligi lihtsalt meant to be. :)
CONVERSATION